Omamaise kirjanduse olemasolu on muidugi vajalik. Jätaksin siinkohal isikliku maitse kõrvale, sest siis peaksin ilmselt üles tunnistama, et peale Indrek Hargla pole ma viimase kümne aasta jooksul ühtegi eesti kirjaniku raamatut lõpuni lugeda suutnud. Põhjus proosaline, peale kolmandat lehekülge eksistentsiaalset vingumist ma edasi lugeda ei viitsi. Viimane tõeline eesti kirjanik oli minu jaoks Jaan Kross. Kurb, aga tõsi. (ma ei võtaks sõna lastekirjanduse teemadel, mis mu ealiste iseärasuste tõttu on pisut tundmatu teema, aga kus kuuldavasti ilmub väga häid asju...)
Aga härra kultuuriministri eeldus, et seesama inimene, kes enne käis raamatukogust laenutamas Barbara Cartlandi, Nora Robertsit või Sandra Browni, hakkab nüüd laenutama Sinijärve ja Wimbergi, paneb küll karjatama, et oo, sancta simplicitas! Elik maakeeli püha lihtsameelsus.Raamat, paraku, pole esmatarbekaup. Et kui ühte sorti leiba poes pole, tuleb teist võtta. Kui naistekalugeja teab, et raamatukogus talle meeldivat raamatut nagunii pole, siis ta sinna lihtsalt ei lähe. Ja paari aasta pärast algab suur diskussioon, et külaraamatukogud tuleks vist kinni panna, sest ülalpidamiskulud on suured ja külastajaid peaaegu ei ole. Kokkuhoid missugune.
Naistekalugeja aga rahuldab oma muinasjutuihalust televiisorit vaadates või internetis. Või laenab sõbra käest.
Kõige enam aga seostuski Langi jutt nõukaaegse tsensuuriga. Totalitaarne kord tahtis iga hinna eest kontrollida, milline informatsioon pääseb masside mõtlemist mõjutama ja milline mitte. Paraku polnud see eriti efektiivne isegi enne internetiajastut.
Järgmiseks võib kultuuriministeeriumilt ilmselt oodata ka "kommunismi pakikeste" tagasitulekut. Et inimene, kes ostab raamatupoest ühe Nora Robertsi naisteka, peab kohustuslikus korras ostma ka ühe eesti kirjaniku teose...
10 kommentaari:
Kirjutan su postitusele kahe käega alla. Oleks rohkem käsi, läheks needki loosi.
Inimene ei lähe laenutama seda, mida ta ei taha lugeda. Ja seda enam väheneb inimeste lugemisharjumus. Ja seda enam ei teki järeltulevatel põlvedel arusaama, et lugemine võiks midagi harjumuspärast olla, kuna vanematelt seda käitumist ju kopeerida ei saa.
Pullikaka, ma ütlen!
Samad mõtted tekkisid ka minul. Eriti see tulevikuperspektiiv, et siis saab väita - meil on liiga palju raamatukogusid.
Mind panevad alati imestama sarnased arvamusavaldused nagu seekord siis kultuuriministri oma. Üks mees arvab endast sedavõrd hästi, et enesekindlalt julgeb ennast pidada targemaks selle töö tegelikest tegijatest elik raamatukoguhoidjatest. Kirjanike liidu kaasanoogutamine on aga ajendatud teadagi millest.
ja lisaks kõigele kulutatakse nii selliste avalduste/ettepanekutega väljatulekule eelnevalt otses mõttes kallist aega.
Põhimõtteliselt olen nõus, et selline regulatsioon sarnaneb tsensuurile. Aga teisest küljest ei mahu mulle pähe, kuidas neid naistekaid NII palju on välja antud. Mul on selline tunne, et üks inimene ei jõua oma elu jooksul neid ilmaski läbi lugeda ja keegi ei saaks arugi, et uusi enam peale ei tule ;) Siiski peaks laskma asjadel isevoolu kulgeda. Ega raamatukogutöötajad ka lollid ei ole, küll nad oskavad valida, mida osta, mida mitte.
10 punkti!
Naistekate kohapealt julgen väita (tuginedes oma lähisugulaste kogemustele), et loetakse neid seetõttu, et inimesel on harjumus lugeda ja vahel tahaks kellegi teise elu vaadata...
Külastan tihti küla raamatukogu ja vaatan, milliseid raamatuid tagastatakse, seega võin öelda, et inimesed, kes laenutavad naistekaid - nemad laenutavad ka "raskemat" kirjandust - igal teral on kaks otsa, nürid ei pruugi olla mõlemad ;o)
Kuivõrd minu praegune elufaas kätkeb endas enamjaolt lastekirjandust, siis vaieldamatuks lemmikuks on Kristiina Kass :o) ja Eesti kirjanduse osas pean nõustuma Sinuga.
Vägisi kedagi lugema ei pane ja veel vähem laenutama ...
Mind on see juba mitmendat nädalat sügavalt morjendanud. Pealiskaudne suhtumine sellisel tasandil on masendav. Eriti tigedaks ajab, et see, mis meedias kajastub, on jäämäe veepealne osa.
Veel nädal tagasi reageerisin ma samamoodi, aga ma nägin "Kolmeraudses" Langi ja rahvusraamatukogu juhataja debatti ja olen nüüd küll täielikus segaduses ega oska enam midagi arvata. Kui oli ette teada, et selline vestlus tuleb, siis pr.rmtkogu juhtaja oli selleks küll täielikult ette valmistama ja tal polnud esitada ühtki tõsiseltvõetavat vastuväidet Langi ettepanekutele.
Lang oli kutsutud Paidesse raamatukogu juhatajate kohtumisele, kus ta püstitas 3 probleemi ehk esitas 3 küsimust edasisteks mõtisklusteks
1) kas on mõttekas liita osa rahva-ja kooliraamatukogusid? Kuna need asutused on kohalike omavalitsuste alluvuses, siis seda mitte kuskilt sundida ei saa, nii ütles Lang ise, aga mõelda võiks kohalikul tasandil ikkagi.
2) kuna rahvaraamatukogusid rahastavad nii riik kui kohalik omavalitsus, kas on mõttekas kui osa riigi rahast kasutatakse sihtotstarbeliselt eesti kultuurilukku kuuluva kirjanduse ja eelkõige kultuuriajakirjanduse muretsemiseks? Tal olid väga veenvad argumendid nt. arvud, mille kohaselt mõnes rmtk-s on eesti kirjanduse osatähtsus olematu ja loetles suure osa keskuste rmk-d, kes ei telli kohapeal lugemiseks nt.Sirpi, Akadeemiat jms.
3) kas oleks otstarbekas osa uudiskirjandust laenutada sümboolse tasu eest? Praeguseks olevat see küsimus päevakorrast 100% maas, sest kirjastuste kehvale olukorrale see midagi juurde ei anna.
Oponent ei eitanudki, et kõik need Langi arvamused olidki esitatud küsimustena ja mitte midagi pole veel otsustatud. Kas seal ka muud on, ei tulnud küll sest vestlusest välja.
Mul on tunne, et meie ühiskonnas lihtsalt ei osata debateerida ja ajakirjandus haarab iga öeldud lause väänates seda oma suva järgi, olles õnnelik kui saab loole veel poolverise nimekirja.
Muide, meie vallas on rahvusraamatukogu ja kooliraamatukogu ammu ühendatud ja töötab suurepäraselt. Samuti on kultuurihuvilist rahvast piisavalt "Sirpi" lugemas. Kõike ju endale koju tellida ka ei jõua.
Hetkel pole palju aega kribida, aga väga hästi on teema kokku võtnud Lääne-Virumaa keskkogu direktor http://www.virumaateataja.ee/631590/minister-langi-huperboloid/
Sest kesk-ja vallaraamatukogud saavadki praegu hakkama, aga päris väikesed paneb see nigelasse seisu.
täiesti nõus!
lisaks ka tõsiasi, et neid va raamatukogusid peetakse ülal sellesama maksumaksja rahaga, kes seal raamatukogudes neid cartlande laenutavad.
btw, rein raud on kohati täiesti loetav. ausalt. ja viivi luige varjuteater oli ka huvitav kogemus.
Illuminati on mind palju aidanud, mu ema oli väga haige ja mul oli operatsiooni jaoks vaja 40000 eurot, kuid arvete tasumiseks polnud raha, ma taotlen oma pangas laenu, nad ei saanud mulle seda laenu pakkuda, kui ma nägin Internetis illuminaatide kohta tunnistust, arvasin, et see oli nali, võtsin ühendust lord Edmundoga, kes selgitas kõike illuminaatide kohta, kui saan registri, saan 5 miljonit eurot, on uus liige, siis sain registri ja saan raha on nüüd mu ema korras, illuminaatide hea külg on see, et pole inimohvreid, elan parimat elu, mul on hea maja ja autod ning väga hea äri, olen väga edukas ja saavutan oma unistused , tulge liikmeks ja nautige oma elu täieliku kontakthärra Edmundo telefonil või WhatsAppi numbril +2348159768201 või e-posti aadressil Worldunitedpowersociety@gmail.com, võtke ühendust illuminaatidega juba täna ja muutke oma elu lõplikult
Hr Paul Finn
Postita kommentaar