reede, 13. november 2009

Videviku lummuses


Poleks ise ka uskunud, et poolsajandi künnisel ikka veel hingelt nii teismeline olen. Õnneks pole ma sugugi üksi, poleks paar aastat noorem naabrinaine Stephenie Meyersi Videviku-saagat soovitanud, poleks ma vist selle poolegi vaadanud, Pegasusel ilmub tihtilugu selliseid fantastikaga segatud asju, aga miskipärast viimasel ajal pole see temaatika eriti ahvatlev tundunud. Hiljem selgus, et täiskasvanud tuttavate hulgas on rohkemgi fänne.
Esimese, laenatud raamatu läbi lugenud, läksin poodi ja ostsin kõik kolm. Neljanda, detsembri algul ilmuva raamatu pidin kuuldavasti sünnipäevakingiks saama.
Pean ausalt tunnistama, et pole tükil ajal nii pikaks ajaks ühe raamatu külge kinni jäänud. Tavalised asjad, mida meelelahutuseks loen, ununevad tavaliselt peale käespanekut ja mõnikord annab raamatupoes nuputada, kas ma olen seda või toda juba lugenud või mitte. Miks siis Videvik niimoodi hinge läks. Hästi kirjutatud, seda küll. Samas selline igavene teema, teismeliste suur armastus ebavõrdsete vahel, peoga fantastikat, vampiire, libahunte ja põnevust sekka.
Kuidagi kiskus see raamat minus lahti mingid hingekeeled, mida arvasin endas kas surnud, koltunud või vähemalt paksu tolmukihiga kaetud olevat. Minu jaoks oli kuidagi eriti armas veel Bella kohmakus, ma olin ise samasugune teismeline, kes suutis sirgel maal omaenese jalgade taha koperdades täies pikkuses pikali prantsada. Suudan siiamaani, muuseas. Arvestades kogu mu eraelu saatvat ebaõnne ja segadust, oleksin ma ilmselt ka vampiiri armunud, kui mõni juhtunuks läheduses viibima. Nojah, hiljem olen ma (inim)vampiiridesse korduvalt armunud olnud, kahjuks polnud ükski neist nii õilis, kui Edward Cullen.
Filmi hamsterdas poiss mulle kah, aga film mulle eriti ei meeldinud. Tegelaskujude suhtes tõrget ei tekkinud, lihtsalt tavaliselt ongi nii, et kui filmi ja raamatut võrrelda, siis pea alati jääb võitjaks raamat. Vähemalt minu jaoks.
Muidugi käisin ka Wikipedias nuhkimas, millest neljas raamat räägib. Inglise keeles ma endiselt lugeda ei viitsi, kuigi tõeliste fännide meelest ainult originaali tasubki lugeda, tõlkes olevat palju kaduma läinud.
Sellegipoolest ootan neljanda raamatu ilmumist.
***
Lisaks veel see hea uudis, et eilsel arstlikul kontrollil tunnistati mind selleks korraks terveks. Analüüsivastused muidugi paari nädala pärast, aga tohter ütles, et midagi kahtlast talle silma küll ei jäänud.

8 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

mulle on elus üks film (täpsemalt filmitriloogia) raamatust enam meeldinud, aga see on ka kõik :)
Videvik & co on muidugi kah võluv lugemine :)

Anonüümne ütles ...

Twilight: New Moon esilinastub CC Plazas 27. novembril:) Fännid on juba praegu tagajalgadel:D

Anonüümne ütles ...

ja heade terviseuudiste üle rõõmustavad siiralt ka võõrad inimesed.

Minuke ütles ...

Muidugi terve! Ma pole Sinus hetkegi kahelnud. Teisiti ei oleks võimalik üldse:)

Helina A. ütles ...

Mina olen sirvinud neljandat raamatut inglise keeles ja pean tunnistama, et sain pettumuse osaliseks. Esimesed 2 raamatut meeldisid väga, kolmas oli natuke nagu teise kordus ja nüüd neljas.. Eks tegelik tõde selgub, siis kui ka eestikeelse raamatu kätte võtan(liiga laisk lugeja, et inglise keeles punnida). Aga mul on tunne, et autor on neljanda raamatu kirjutamisega liigselt kiirustanud ja asjad liiga absurdselt kokku tõmmanud..

Helina A. ütles ...

Ahjaa.. ja kui raamatut pole lugenud, siis tunduks film täiesti absurdika. Nii palju on vahelt ära jäetud ja on asju juurde pandud. Siis tundub veel eriti jama. Aga Robert ja Kirsten sobivad osadesse valatult. Mõjuvad kuidagi müstiliselt. Kuigi Kirsten on veidi liiga tuim või koguaeg ühesugune(aga seda ta on vist kõikides filmides..väh nii palju kui ma näinud olen). Ok, rohkem ei firise :) Tegelikult on ilus armastuslugu!

kukupai ütles ...

Mina armastan ka raamatuid rohkem kui filme, sisu on enam...
Aga head uudised terviserindel teevad rõõmu :)

Emmeliina ütles ...

rõõmustan koos sinuga parandatud tervise üle :))

kui aega saad, siis kiika minu bloggi. :P