Uusaastasoov

Noh, kui aus olla siis on mul üksainuke suur soov, täiesti pragmaatiline. Järgmisel aastal samal ajal ikka veel arvuti taga olla ja soovitavalt ilma vahepealsete haiglasolekute-lõhkilõikamiste-kokkuõmblemisteta. Imelikul kombel on mul üle tüki aja tunne, et see soov võib isegi täide minna. Ja kui läheb, on igasuguste muude soovide realiseerumine samuti tõenäoline.
Uusaastalubadusi ma põhimõtteliselt ei anna, pole kunagi andnud.
Teistele sooviks kõigepealt samuti tervist, millele noorena tavaliselt põrmugi ei mõtle, aga mis aastatega oma soovide ja tahtmiste realiseerimiseks üha olulisemaks muutub. Headust, teineteisemõistmist. Teise inimese märkamist ja hoolimist.
Sest teatavasti see, mida teistele soovid ja teed, tuleb sulle enesele tagasi. Mitmekordselt.
Õnne aga peaks sel aastal kodule jaguma, kui uskuda vanarahvajuttu, et uue aasta esimene tulija peab meessoost olema. Meile tuli orvukesest naabrimees, kelle ämmaemandast kaasa pidi uusaastaööl tööl olema. Sest lapsed sünnivad ka uusaastaöösel.
Võtsime toostigi tervise nimel ja nende nimel, kes töötavad ka siis, kui teised lõbutsevad. Et teised lõbutseda saaksid.
Laiali ja magama läksime kella nelja paiku hommikul. Järgnes laisavõitu päev imeilusa ilmaga.
Et kõik oleks aasta läbi sama hästi, kui täna, on vist palju tahetud. Igavaks läheks vist ka. Siiski on tänasest lumevalgusest hing helge ja tuju hea.