kui masenduselained üle pea kokku loksuvad ja maailm tundub üleni hall. Sama hall, kui juuksed, mis väljakasvanud osast välja paistavad, märge sellest, et tuleks juuksurit külastada. Küüned kukuvad tükkideks ja nahk on nagu paber, kortsud nähtavamad kui tavaliselt, õmblused kipitavad ja mingisugune arusaamatu neelupõletik ei taha ega taha ära minna. Peale kolmepäevast puhkamist tundun olevat veel väsinum kui varem, ilmselt enne ma lihtsalt ei lasknud end lõdvaks.
Jõudsin lõpuks Dan Browni raamatute lugemiseni, neelan eile õhtust saadik juba kolmandat, põnev on küll, aga minu maitse jaoks liiga palju realistlikult kirjeldatud piinamist ja laipu. Vähemalt aitab mõtted omaenese probleemidelt ära viia.
Reaalsus ei ole üldse meelitav, kadunud sümboli otsingule vahelduseks ajalehte lehitsedes komistasin klassivenna surmakuulutusele. Me polnud küll erilised sõbrad ja peale kooli lõppu pole ka kokku puutunud, aga tuletas veelkord valusalt vanust ja tervist meelde. Nagu seda surmahõngu viimasel ajal vähe õhus oleks olnud.
Aga pole viga. Päevad lähevad järjest pikemaks ja valgust tuleb juurde. Toad on soojad. Saun köeb ja see rituaal puhastab lisaks kehale teatavasti ka hinge.
3 kommentaari:
No täna pole kindlasti kõik enam nii hallides toonides. Kõik on parem kui eile. Meil päike särab taevas, linnud siristavad ja 3 kraadi on sooja. Lähen oma bikiine otsima. Ei saa ju ilusat ilma raisku lasta.
Lisaks leidub netimaailma irratsionaalsuses neid, kes lohutava peopesaga üle Su halliseguste juuste silitavad:)
Ää kurvasta, see vist me ühine sodiaagimärk, et tujudes aeg-ajalt üles-alla lainetame.
kuigi sinust jupi vanem elan alati üle, kui keegi omavanune või noorem tuttav selle ilma maha jätab. Siis tuleb selline "mõtlemise koht". Sellepärast alustan paberlehe lugemist lõpust ja jälgin paaniliselt, et vältida kodukoha ja sünnikoha möödalaskmisi stiilis "kuidas su ema tervis on" vastuseks "ema suri eelmisel kuul"
Selle aasta algusest hakkasin teadlikult kuu seisu ja enda meeleolu kõikumisi võrdlema. Minu jaoks asi toimib. (praegu on vana kuu) mille kohta vanarahvas arvas, et see aeg rikub, mäendab ja suretab.
Õnneks see läheb mööda.
Postita kommentaar