Täna hommikul magasin sisse, tervelt tund aega. Poleks M mu toa uksele kloppinud, oleksin vist edasi maganud. Et hommik täiuslikuks kujuneks, unustasin ka mobla köögiletile, kuhu ma ta eile laadima olin jätnud. Veel mõned ajad tagasi oleks selline komplekt, sissemagamine pluss telefoni kojujätmine, mu päeva täielikult rikkunud. Nüüd kehitan vaid õlgu, et nojah, mis seal siis ikka...kui jääbki midagi tegemata, eks siis teeme homme.
Loen mõnikord Sipsiku blogist tema töiseid põlemisi ja olen heas mõttes natuke kade. Sest ma mäletan veel väga hästi, mis tunne see on niimoodi leegitseda. Hea tunne oli. Just nimelt oli, sest kümme aastat samal kohal töötanuna ei saa seda tunnet enam õieti kusagilt kätte. Mitte et saavutusi poleks, on küll. Aga vaat seda tunnet enam ei ole, mis paneks hilisõhtuni silmade põledes tööd tegema ja uusi asju välja mõtlema. Seepärast pole veel midagi poolikult ega lohakalt tehtud, töö on tehtud ja ülemuste väitel hästi.
Siiski pean tunnistama, et pühapäeval aias puhkenud maadja viigikaktuse õis tegi mulle palju suuremat rõõmu kui ettevõttele paar nädalat tagasi saadud AA-reiting.
Ajad muutuvad ja meie koos nendega. Juba vana tark Saalomon teadis seda. Mitu tuhat aastat tagasi.
Saalomoni ma kah enam ei loe. Lapsepõlve lemmikkirjanikke Feutchwangerit ja Marquesi kah mitte. Selle asemel on mu öökapil Darja Dontsova, Nora Roberts ja Sandra Brown. Ja ma ei häbene seda üleüldse. Sest tavaliselt olen õhtuti sõna ilu nautimiseks lihtsalt liiga kustunud ja unine. Raamatulugemine on lihtsalt etapp ärkveloleku ja unemaailma vahel.
Ainult teleri ja filmide vaatamist pole ma veel suutnud ära õppida. Mine tea, ehk jõuab veel. Praegu on sulaselge prioriteet aiandus ja kõik sellega seonduv. Midagi on vist ka külge jäämas - igatahes hakkasid Räpina õppejõud kõva häälega naerma, kui ma peale mõnetunnilist lobisemist ütlesin,et ma ei tea aiandusest mitte kui midagi.
Midagi pole teha. Kõige paremini teed ikkagi seda, mis sulle hetkel põnevust, põlemist ja mängu ilu pakub. Töökohta selle pärast vist vahetama ei hakkaks. Vähemalt seni, kuni töötulemustega kõik korras on.
"Parim enne" tööturu vanuse suhtes on nagunii möödas ja ammu juba.
6 kommentaari:
:D Hakkad järele jõudma - nagu mu noorem, kes kunagi imestas mu biitlite fännamist, aga kui ise sai minu biitlite kollektsiooni kogumise vanusesse, noriti kogu mu kollektsioon endale ja mitte just vähese raha eest hangiti juurde puuduvad lood. Hea põhjendusega, et igal vanuseetapil on omad lemmikud ja kui midagi, siis ikka hasardiga :)
Armastusromaanide periood sai mõned aastad tagasi läbi, nüüd näputöö ja kõrvaklapid. Telekst vaatan - Sopranosid (kuigi vist pooled seeriad vahele jäänud) :DDD
üks ütlemata mõnus kirjatükk
Oled selle ümberorienteerumisega isegi hilja peale jäänud ;) Mul käis see klõks ära tükk maad varem. Seoses sellega olen ma ka aiandusevaimustuse gradatsioonis sinust tükk maad eespool. Ehk siis jõudnud sinnamaale, kus see enam niipalju ei eruta ega rahulda;) Mis edasi? Ei teagi...
Ilus aeg, eks ju! ;)
Tegelikult on see muutumine oioi kui oluline. Mina igatahes loodan ka sinna mõne aja pärast jõuda, enne aga vaja mõned asjad paika saada:)
Illuminati on mind palju aidanud, mu ema oli väga haige ja mul oli operatsiooni jaoks vaja 40000 eurot, kuid arvete tasumiseks polnud raha, ma taotlen oma pangas laenu, nad ei saanud mulle seda laenu pakkuda, kui ma nägin Internetis illuminaatide kohta tunnistust, arvasin, et see oli nali, võtsin ühendust lord Edmundoga, kes selgitas kõike illuminaatide kohta, kui saan registri, saan 5 miljonit eurot, on uus liige, siis sain registri ja saan raha on nüüd mu ema korras, illuminaatide hea külg on see, et pole inimohvreid, elan parimat elu, mul on hea maja ja autod ning väga hea äri, olen väga edukas ja saavutan oma unistused , tulge liikmeks ja nautige oma elu täieliku kontakthärra Edmundo telefonil või WhatsAppi numbril +2348159768201 või e-posti aadressil Worldunitedpowersociety@gmail.com, võtke ühendust illuminaatidega juba täna ja muutke oma elu lõplikult
Hr Paul Finn
Postita kommentaar