Nii nagu ühes nõukaaegses anekdoodis, oleks mul ka nüüd silma-kõrvaarsti vaja. Et järjekordselt kõrvad kuulevad ühtmoodi ja silmad näevad teistmoodi. Ainult et vaatepilt on risti vastupidine kui noorusaegadel - tollal tuututas meedia vahetpidamata sellest, kui tore ja hea meil elada on, silmad aga ei tahtnud kuidagi seda imetoredat pilti üles leida. Nüüd kuulen iga päev kõigist meediakanalitest ulgu ja hala, kuidas kõik asjad on kohutavalt kallid, inimesed on töötud ja rahatud ja üleüldse on kõik nii halvasti, et halvemaks minna nagu enam ei saagi, aga...
...eile jäi meil laste kommipakke puudu. Sai nagu novembri algul otse Kalevist küll 140 tükki tellitud, nagu väikese reserviga, aga töötajate ja nende laste arv vahepeal niipalju suurenenud, et 18 pakki jäi puudu. Läksin siis naiivselt poodi, et ostan. Esimeses poes, Rimis, polnud ühtegi kommipakki alles, kõik otsas. Kõrvalasuvast Maksimarketist õnnestus ikka täpselt 18 pakki kokku kraapida, aga need olid ka viimased ja järgmistele ei jäänud küll midagi.
...üritas minukene end täna tööasjus linna poole pressida. Kell üksteist tööpäeva hommikul olid kõik pealinna südame poole viivad teed paksult autosid täis. Nõmme ristmikul ootasin vasakpööret pea veerand tundi, ummiku põhjustasid turulekippujad. Turu parkla oli nii täis, et sinna poleks saanud isegi mitte hiirekaarikut parkida. Oli mul endalgi patune plaan lõunapausi arvelt kuskilt turult praetükk ära krabada, kavatsuseks oleks see jäänudki, kui poleks Sütiste kanti ka asja olnud. Seal oli isegi võimalik parkida. Tagasitulek oli sama hull, auto autos kinni, nagu ei maksakski bensiin vanas rahas üle 20 krooni liiter. Ei mingit masu, täpet ega puput. Või on soe sügis igal pool rahapuud kasvama ja vilja kandma pannud.
Mis suurtes kaubanduskeskustes toimub, ei taha ma isegi mitte teada. Laupäeva õhtul veerand silmaga telekast nägin, väga õudne oli. Õnneks on minapäkapikul kingitused ostetud ja ainult pakkimise vaev jäänud.
2 comments:
see on nii tabav, lühike ja tänapäevalik :)
Kusjuures isegi mina (igipõline vaene üliõpilane) olen viimasel ajal mõelnud, et täitsa huvitav, kuidas mul nii hea elu saab olla, kui samal ajal kuulan, kuidas naabrid virisevad.
Mitte et ma väga palju teeniks, aga tundub, et mul kuidagi kulub vähem, kuigi ei oska millestki puudust tunda, sõidan autoga jne. Suvel teenisime mehega mõlemad välismaal tööl ja õnnestus piisavalt kõrvale panna, nii et sel semestril töötasin ainult veidi kooli kõrvalt, nii et teenisin ca sada eurot kuus (et kõrvalepandud raha liiga kiiresti kõik käest ei sulaks) ja hetkel on järgmiseks semestriks arvestatud varu veel puutumata, nii et minu isikliku arvestuse järgi on elu täitsa okei. Samas, ainult Eestis töötades on tudengi elu ikka veits hädaorg kah. :D Ja tuleb tunnistada, et kui tekiks ootamatud suuremad väljaminekud (näiteks murraksin hamba), lööks see uppi küll - ja lastega peredes on loomulikult suurem tõenäosus, et kellegi või millegagi ikka midagi juhtub.
Postitage kommentaar