Et asi täiesti selge oleks, avaldan kohe ka tänahommikuse seisuga strateegilised mõõdud, pikkus 163 ja muud mõõdud 100-82-110. Sisuliselt suudaksin end pressida ka numbrisse 42, aga vananedes muutub inimene esiteks mugavamaks ja teiseks, operatsiooniarmid eriti möödanahka riideid ei armasta. Seega eelistan numbrit 44. Dieeti pidama hakata ei kavatse (ja arstid ei lubaks ka) ja enamjaolt saan oma vana kerega päris hästi läbi.
Tunnistan ausalt üles, et pole kohalikes rõivapoodides oma poolteist aastat käinud ja miskipärast lootsin, et asi on viimasest korrast paremaks läinud. Sest kui ma lähen kusagil mujal Euroopas rõivapoodi, pole mul oma suurusele rõivaste leidmisega mingit probleemi.
Aga kus sa sellega. Kõige hullem oli see, et mul oli üsna täpne ettekujutus sellest, mida ma tahan. Vabaajapükse, heledaid. Stretsist või keskelt kummiga, et pikkadel sõitudel mugav oleks. Paljude taskutega, et käekotti ei peaks kaasas tarima. Kammisin läbi Sikupilli ja Ülemiste keskused, pood poe järel. Hindu ei vaadanud, ainult numbreid ja mudeleid. Tulemus: selliseid pükse on kaubanduses lademes, ainult et... kõige suurem number on 40, harvadel juhtudel ka 42. Numbrile 44 on pükstevalik järgmine:
a)pikad paksemad mustad püksid talveks
b) pikad õhemad mustad püksid suveks
c) dressid
Noh, kui aus olla, siis Seppälast leidsin ka ühed mustad lühikesed püksid (aga musta ma ei tahtnud) ja Takko Fashionist ühed roosad mikropüksid, mis nägin välja nagu perverdi märg unenägu.
Püksata ma siiski ei jäänud, päästjaks osutus Humana pood. Helesinised Dorothy Perkinsid, enam-vähem uued, istusid nagu valatult, hind 50% allahindlusega 64.50.
Ja palun ärge enam mitte kunagi küsige mu käest, miks ma ostan oma riided eranditult välisreisidelt või kasutatud riiete poodidest.
Mida ma ei mõista, on see, et kui ma vähegi ringi vaatan, näen ma tänaval oluliselt suuremaid inimesi kui mina ja sugugi mitte vähe. Kõik ei tuiska mööda maailma ringi nii nagu mina, aga alasti pole ka keegi. Kust nad oma riided saavad?
Mis aga kummalisustesse puutub, siis nendest kirjutamine on plaanis. Aga Algarvul on õigus, ma olen päris põhjalikult töösse sukeldunud olnud ja tegelikult seda lausa nautinud. Sest kevadine ligi kolmekuine sundtegevusetus on andnud teadmise, et tegelikult on täie rauaga tööd teha vahel ju päris mõnus. Ja ülejärgmisest nädalast algab puhkus nagunii.
7 kommentaari:
olen oma hiidmõõtudelt sinu sorti, 1.60 lühike, 100/82/96. see keskkoht ongi jamaks alati, aga saan ta veel vahest püksinumbrisse 42, kuid grillima ja külla toitu manustama minna on siis sulaselge piin. 44 on sootuks parem. olin Humana klient seni kuni pood Rakveres pesitses, nüüd on suur auk. Turul hunnikutes sobramas käia on suht vastik, aga mis hädaga teed. Õnneks on pojad mõõdust välja kasvanud ja olen saanud nende vaba aja pükse lühemaks võtta, kuid linna nendega ei lähe.
Mina leian teksad endale tavaliselt sedasi: helistan läbi kõik Tallinnas asuvad riietepoed ja uurin, et kas neil on pükse sellises ja sellises suuruse, sellise vööümbermõõduga. Tavaliselt pole. Mõnes kohas on, siis ostan võimalusel mitu paari. On nad ilusad ja meeldivad mulle? Sageli mitte.
Mööda maailma ma ringi ei tuiska tõesti ja hädas olen oma riietega väga. Plaan on küll soome minna millalgi vaatama, aga ikka jääbs e emilelgi taha kinni. Kas pole raha võia ega ja ega ma oska sealt otsidagi kuskilt midagi.
Üldjuhul on kõik riided mis mulel selga lähevad penskarite omad. Väääga nõõme!!! tahan olla ka nooruslik! Aga vot riideid mulle pole. :S
Claara
Aga mina sattusin möödunud nädalal poodi, kus kõik riided olid mulle suured. Kõige väiksem number oli 44 ja enamik asju olid tõsiselt kenad. Aga kuna 42 ei olnud, siis jäid ostmata. Millest oli äärmiselt kahju, kuna nende tegemisel oli näiteks arvesse võetud et osadel naisinimestel on ka (oh hämmastust!) rinnad. See fakt ei ole näiteks Inglismaal, kus muidu suur numbreid vabalt saada on, veel rõivategijatele päris kohale jõudnud. Pood oli Montrealis... aga äkki nad levivad mujale ka...
ma oleks pidanud oma bloginimeks panema Paks Margareta (114:110:116), pikkus 156.
kammin ka paar korda aastas kõiki Tallinna poode kui suurem pahameel üle on läinud. no lootusetu. isegi Humanas pole selliseid, mis mulle istuks.
õmblen ise või balti jaama turul olen mõnikord ka juhtunud kvaliteetsema õmblusega riidetüki otsa.
nojah, ega ma just paljas pole, kuid garderoob on selline, mida tegelikult kanda ei tahaks!
Rakveres Laada tn 15 N-Kaubamajas oli väga suur valik riideid numbrini 48 ja mingi valik numbrini 56. Praegu on ka kampaania - ostad 3 eset, saad odavaima tasuta.
Mina otsin riideid samast suuruskategooriast. Ja olen sinuga absoluutselt nõus - meie poodidest on väga raske midagi leida. Minu meelest tegelevad meil riiete sisseostmisega mingid tibi-tüüpi naised või siis ärimehed, kelle meelest ainult neile tibidele on riideid vaja. Super lollus, hunnik maksujõulisi tädisid kõnnib poest poodi ja mitte keegi ei taha nende raha vastu võtta. Mitu korda olen ise selle turuniši täitmise peale mõtelnud, aga ei ole viitsinud enam ettevõtlusega tegelema hakata. Eks igas bisnesis ole ka oma nipid. Kuuldavasti on odavam osta valik riideid, kus igat numbrit on võrdne arv. See suurem number haaratakse lennult ära ja teised konutavad poes edasi.
Kõige selle tõttu olen mina kataloogide klient. Quelle, Halens, Cellbes panevad mu riidesse. Kuigi sellega kaasneb aega ja vaevanõudev edasi-tagasi saatmine, päästab see enamasti olukorra.
Ja eks ta tõsi ole, et mis on, on valdavalt kas musta või musta-valge kirjut karva. Nagu suuremat sorti naisisikud miskid elukutselised leinajad oleks, maütlen :)! Ise sain peale pikki otsinguid ühe erksamat karva pluusinatukese musta massi seest leitud lõpuks, aga suur haruldus tundus see küll olevat.
Postita kommentaar