on mind piinanud tegelikult viimased viisteist aastat.´Tuleb ette öid, kui tõepoolest õnnestub probleemideta magama jääda. Aga sagedaseim on see variant, et vean end surmväsinuna voodisse, hädavaevu käsi ja jalgu kaasa lohistades ja silmi hädaga lahti hoides teisele korrusele magamistuppa, pesen end puhtaks, tõmban öösärgi selga, poen voodisse ja jään ootama und, mida ei tule tundide kaupa. Seejuures olen ma ise nii väsinud, et praktiliselt ei suuda silmigi lahti hoida, rääkimata raamatulugemisest või telerivaatamisest.
Tänaöine rähklemismaraton kestis kella kaheni öösel ja lõppes sellega, et lõpuks andsin alla ja ikkagi võtsin ühe tabletipooliku. Tagantjärele oskan vaid kahetseda, et seda varem ei teinud, sest hommikused tagajärjed on magamata ööga kaasnevalt ebameeldivad, peavalu, uimasus, kohmakus, tasakaaluhäired.
Kõik apteegis müüdavad käsimüügivahendid on ammu järele proovitud, ükski ei mõju. Viieteistkümne aasta jooksul, mil need unehäired kestnud on, on vist kõik ära proovitd.. Aitab ainult tabletikeemia, õnneks piisab üliväikesest kogusest. Ma tegelikult vihkan tablettide võtmist, ja eriti alandav on neid arstide käest kerjamas käia. Üks nähvas mulle kunagi isegi, et see mittemagamine olevat ilmselt minu organismi eripära. Mida ma uskuda ei suuda, kui neljatunnine uni olekski see, mida mu organism vajab, poleks ma ju järgmisel päeval nii meeletult väsinud, uimane ja töövõimetu. Ning kõige vastikum on see, et olnud päev läbi pooleldi zombistunud uimases olekus, hakkab õhtul see unetusejama otsast peale.
Õnneks või õnnetuseks kestab see jama tööpäeviti. Nädalavahetusel magamiseks ei vaja ma mingeid tablette.
Keeruline värk.
6 kommentaari:
Mul oli sama probleem, magama küll jäin õhtul, ent ärkasi poole öö pealt üles ja enam magama ei jäänud, kui jäin siis vahetult enne nö ärkamisaega. Kurtsin muret perearstile, arutasime koos asja ja leidsime, et organism on väsinud ning koormatud, mistõttu ei tule enese reguleerimisega toime. Perearst kirjutas (unerohu) tablette 10 päevaks, võtsin 7 päeva ja probleem sai lahenduse, unenälg kustutatud ning pärast tabeltikuuri olen ärganud vaid 2-l ööl üles. Tundus, et aitas. Siinkohal peaks ütlema, et hea perearst on poolvõitu, just selline, kes teab, mis on stress ja selle ilmingud ning tagajärjed. Enese läbipõletamine on ohtlik.
Äkki on voodi vales kohas.Mina ei maga oma magamistoas samuti.Tean ,et üle 2-3 tunni ma seal ei maga.Proovisin ka kunagi unerohtu .Peale tableti võtmist ootasin hommikuni ,millal siis see uni tuleb.Ei jõudnudki ära oodata.
Unetuse alla muidu nagu ei kannata sest olen võimeline isegi 8 tundi järjest magama.Ainult mitte oma voodis.
Sama häda. Ei sa uinuda ja kui õnestubki jääda, siis mõne tunni pärast teen silmad plaktsi lahti ja ongi kõik. Päeval on kõik nagu udu sees. Jube needus.
ohh, ma tean, mida sa tunned - oleme sinuga ühes paadis. Ma olen püüdnud tablette vältida - aga kui ikka terve nädala peale tuleb kokku ainult 16- 18 tundi und - siis nädala lõpus tuleb ikka see tbl ära võtta. Ma ise olen juba lootuse kaotanud, mõtlesin, et ma ainuke selline olen - mõnes mõttes on lohutav, et teisigi sama hädaga kimpus:(
Tunnen teile kaasa :( Võiksin teistelegi und jagada, mul seda ikka jatkub, ei loe vanus ega midagi :)
Pikaajaline stress pidada tekitama uinumisraskusi õhtul, äkiline stress aga ärkamist (ja ärkvele jäämist) öösel.
Mina, vana unekott, aga magan igasuguse stressiga. Kuigi - on olnud perioode, kus ärkan kell 4 ja jään magama kell 6 - ja loomulikult jääb und väheks...
Und!
Postita kommentaar