Lahe laupäevahommik

Tegelikult peaks selle pealkirja vist jutumärkidesse panema. Nagu kiuste, ärkasin kell veerand seitse. Kellaajal, mis tööpäeval ärkamiseks äärmiselt ebaõiglane ja sadistlik tundub. Üritasin veel kolmveerand tundi Une-Matiga uuesti sõbraks saada, aga mis läinud, see läinud. Kohviisu tuli ka peale. Korjasin magamistoast kokku kõik pooleliolevad ajakirjad ja kobistasin trepist alla mõttega veeta veel sulnis tunnike kohvi ja naistekatega elutoa diivanil, aga... Esimene üllatus see, et kaukatüdrukul oli õnnetus juhtunud. Ja kui kuuekümnekilone hea isuga loomake hunniku raamatukogu põrandale teeb, tähendab see päris korralikku küngast. Ja see hais. Aga ma ei riielnud temaga, sest tegelikult ta küsis hilisõhtul välja, kuid kuna naabritel oli suurem pidu, siis me ei lasknud. Nii et oma viga teatud mõttes. Oleks pidanud ta vähemalt keti otsa panema, lahti ei saa lasta, kui ümbruskonnas suurem grillimine käimas, tal on kombeks võõrastel grillipidudel kontkapukaks käia. Ning kõik inimesed ei pruugi ringijalutavasse kaukaasia lambakoera kõige mõistvamalt suhtuda. Ega nemad ei tea, et neiukesel mõlgub meeles vaid shashlõkk, mitte naabrite sääred.
Niisiis algas hommik suurema koristamisega. Viskasin mõlemad koerad õue, koristasin hunniku ära ja pesin põranda puhtaks. Selle aja jooksul jõudis kojusaabunud näljane kass terve kassikontserdi esitada, sest tema arvates on tema kausi täitmine prioriteet number üks. Või veel eespool.
Et asi täiuslik oleks, hakkas ka endal kõht jukerdama, lippasin, moppi maha pillates, kempsu vahet.
Ja kui ma siis kõik puhtaks olin kasinud, kassile süüa andnud, kolli uuesti tuppa lasknud, kassi uuesti välja lasknud, jne.jne. ,algas kuumahoog ja selline, et viskasin ka hommikumantli seljast. Kuramuse kliimaks. Tegelikult on veel päris hästi läinud, peale varahommikuste ja/või hilisõhtuste kuumahoogude ei ole enesetundel eriti midagi häda olnud. Ning paraku tuleb see periood igal naisinimesel läbi elada, nii kurb kui see ka pole.
Naistekateni aga pole jõudnudki, sattusin selle asemel hoopis arvutisse :). Viimasel ajal on suhteliselt vähe õnnestunud üksi olla, õeraas koos pojaga kolis ka suveks loodusele lähemale nagu tavaliselt, ja kuna me kõik saame suurepäraselt läbi ja oleme vähemalt viimased tosinkond aastat kõik suved koos elanud, on suhtlemist tavapärasest rohkem. Ja harvad üksiolemistunnid veedan tavaliselt aias. Siinkohal tuli meelde sõbranna ütlus, kes teatas, et läheb nädalaks puhkusele, et viibida naatide seltskonnas.
Sellegipoolest pole sel laupäevahommikul häda midagi. Päikegi tuli välja ja tõotab tulla ilus päev.