Eks ikka see, kes blogi päisest suurte pruunide silmadega vastu vaatab. Enamikel koerasõpradel läheb selle peni pilte nähes nunnumeeter koheselt rikki. Tegelikus elus keegi talle naljalt pai tegema ei kipu, viiskümmend kilo eluskaalu ja kaukaaslasi ümbritsevad legendid hoiavad ka julgemad igaks juhuks ohutul distantsil.
Selle peni kasvatamisel kiskus algusest saadik kiiva. Esimesed kaheksa elukuud elas ta õues ja oli sellega päris rahul. Siis aga lõi paremasse õlga liigesepõletik, arstionu käskis soojas olla ja nii ta tuppa tuli ja jäi. Nüüd on meil siis kaukaasia süle- ja kaisukoer. Meie koerte erinevus ongi selles, et kui neile kogemata saba peale astuda (ja lamavad nad loomulikult seal, kus on kõige rohkem jalus), siis kolli nähvab hammastega, kauka aga kiljatab ja laseb jalga. Kuigi eeldada võiks vastupidist reaktsiooni. Sügamise, kallistamise ja kaenlasseronimise peale on mõlemad mihklid.
Oma territooriumist väljaspool on kauka nii inimeste kui teiste koerte suhtes üsnagi tolerantne, peale selle armastab hullult lapsi ja üldse mitte kulinaarses mõttes. Kuigi ka ma ise pidin peaaegu selili kukkuma, kui nägin naabrite kahte jõnglast, kolme- ja viieaastast, meie hiidkoera seljas ratsutamas. Kui kauka õhtusele jooksule lasta ja naabrid juhtuvad siin olema, kõlab paari minutiga rõõmus hüüe "Auua!!!". Aua aga laseb lastel end rõõmuga karvust ja sabast kiskuda.
Kodus aga on olukord teistsugune ja siia võõraid naljalt ei lubata, neid peab enne tutvustama. Viimaste kuude jooksul aga on asi õite naljakaks läinud, naised-lapsed võetaks kohe omaks, aga mehi üle läve ei lubata. Hulleim lugu oli ühe kauge sugulasega, kes süüdimatult majja sisse jalutas, õde niitis teisel pool maja traktoriga muru ja ei kuulnud, kauka aga ajas sissetungija esiku nurka ja seni lõugas ja laksutas hambaid, kuni õepoeg külalist päästma jõudis.
Eelmise laupäeva õhtul taas sama reaktsioon, eksämm ja äi olid külas. Ämma käest võeti kooki ja lamati tema jalgade vastas, kui aga äiapapa saunast tuppa jõudis, hakkas koer loengut pidama. Kõlas see nagu sisekorraeeskirjade tutvustamine, kuigi täpselt aru ei saanud keegi. Ta ei rünnanud, ei näidanud hambaid, lihtsalt istus maas ja haukus.
Ja eile oli pea samasugune lugu hooldekodust käima tulnud onuga, keda ta ometi kutsikast peale tunneb. Samas naabrinaised-lapsed võivad edasi-tagasi saalida nii palju kui tahavad.
Ilmselt on koer kehtestanud meestele ja naistele erinevad reeglid. Naised võivad kõike, meeste koht on nurgas, käed üleval ja mitte liigutada.
Ma loodan, et ma ise ikka nii õel veel ei ole :)
3 kommentaari:
Ehhee- tubli koer sul :)
Minu kauaagene koerakasvatamiskogemus ( üle 20 a) näitab ka seda, et mida suurem koer on, seda rohkem ta sülle kipub. Meie kauaaegne majavalvur ( rotika jalambaka segu) peletas oma välimusega juba kaugelt kõik võõramad inimesed eemale. Paljud ei julgenud autost välja tulla, enne kui elukas oli ketti pandud. Tegelikkuses ei tea ma heasüdamlikumat koera kui tema oli ja igalvõimalikul juhul proovis ta ennast mulle sülle mahutada. Võid ise ette kujutada - mina 160 cm pikkune ja nääpsukene ja siis see 50 kilone koer ennast mulle sülle mahutamas. Aga ta oli maru õnnelik kui kasvõi tagakäpagi sai sülle mahutatud. Ja lastega - suurim sõber. Aga jah meestega oli tõesti nii, et kui väikesed lõhnad juures või siis töötunked seljas - siis pidid mehed kõik valvel seisma, enne kui ma andsin loa liikuda :D.
Samas need uhkete sugupuudega tõukoerad, keda ma aastaid kasvatanud olen - need tunduvalt ohtlikumad mu meelest - salakavalad ja võivad ka tagant hammustada.
Ma lihtsalt jumaldan kaukaaslasi...
Kui oma maja kunagi saan, võtan raudselt. Koduhoidvad ja intelligentsed elukad:)
Mul on kaks saksa lambakoera ja üks on väiksest peale täielik hull laste järele olnud. Kui lapsi näeb, siis jääb seisma ja võib neid lõputult jälgida, tahaks nuusutada ja limpsida. Eriti hull on vaadata nende laste emade õudusest täidetud nägusid, kes lapse kiirustades minema veavad. Tee sa siis selgeks, et suur koer, aga ei tee lapsele midagi!
Üldse on nad suht sõbralikud, aga ükskord metsas sain korraliku üllatuse osaliseks kui minu kaks koera rihma otsas järsku ühe jaurava noormehe tahtsid ära süüa, kui ta minu poole tuli. Ju tunnetasid ohtu, sest tavaliselt nad nii ei käitu. Pole neid isegi alkoholi lõhn varem nii pöördesse ajanud.
Koerad on vahvad!
Ja kunagi oli meil saksa lambakoer, kes väravast sisse lasi, aga välja ei lasknud. Naksas isegi mu onul tagumikust :)
Postita kommentaar