,,,ja ei mingit internetti. Umbes nii võibki seda nädalat iseloomustada, mis algas esmaspäeva öösel kell 2.50 äratuskella helinaga. Kiire kohvi ja hambapesu, autosse ja lennujaama. Vahemaandumisega Prahas, olime kell pool kümme juba Budapestis ja pool üksteist hotellis. Kurvavõitu mulje jättis mulle madjaritemaa. Käisin seal viimati täpselt 19 aastat tagasi ja siis oli see meie jaoks ju peaaegu Lääne-Euroopa, puhtad tänavad, kaupa täis poed, soojad inimesed. Nüüd aga oli Budapesti kesklinn küll kena ja puhas, kuid äärelinnas, kus asus meie hotell, veeresid tänavatel prügilaamad ja hulkusid koerad, kõik oli kuidagi väga räämas ja kulunud. Nagu aeg oleks seisma jäänud ja areneva Euroopa riigi asemel meenutas tänavapilt mullle nendest riikidest, kus ma viimastel aastatel käinud olen, kõige rohkem Ukrainat.
Ka hotell, kus me elasime, oli ajale jalgu jäänud. Kena vanast villast ehitatud neljatärnihotell, mida nende enda kodulehekülg www.hotelaquarius.hu reklaamis, kui vaikset ja rahulikku, asus tegelikkuses äsjaehitatud kiirtee ja raudtee vahel. Kuna konditsioneer ei töötanud, ei saanud suletud aknaga toas hingata ja avatud aknaga toas polnud pideva müra tõttu eriti hea magada. Õnneks oli õhtuteks väsimus nii suur, et magama siiski jäin. Parim lugu oli internetiga, väidetavalt oli hotellis olemas wifi, mille parooli ei teadnud mitte keegi??? ja kaableid neil ka ei olnud. Pea sama naljakas lugu oli ungari forintiga, mida hotellis ei vahetatud, aga ilma milleta oli suht võimatu sellelt tühermaalt linna pääseda.
Egas midagi. Päev läbi hotellis konutada polnud ka mõtet ja nii sõitsime vana ja logiseva linnaliini Ikarusega lihtsalt jänest. Linnaekskursioon oli järgmise päeva kavas nagunii, seetõttu kolasime pool päeva kohalikus kaubanduskeskuses. Jõudsin taas järeldusele, et Eesti on vist ainuke riik maailmas, kust mul pole võimalik enda numbrile riideid osta, Ungaris oli valikut oikuipalju.
Seejärel kaks päeva nõupidamist ja kolmapäeva õhtul taas lennujaama, kus selgus,et kell 19.15 väljuma pidanud Czech Airlinesi Praha lend jääb kaks tundi hiljaks ja tänu sellele me Prahast väljuvale Tallinna lennukile ei jõua. Küsiti, kas oleme nõus Finnairiga üle Helsingi lendama, jõuaksime samaks ajaks. Selle nimel, et koju saada, oleksime olnud vist kasvõi õhupalliga lendama, Finnair kõlas aga hoopis hästi. Rohkem vahejuhtumeid õnneks polnud, kell pool üks öösel olime Tallinnas, kell pool kaks kodus ja kuskil poole kolme paiku sai ka silma looja.
Hommikul kell kaheksa ülessaamiseks oleks vintsi vaja olnud, isegi ei saa aru, kuidas ma ikka lõpuks püsti ja dushi alla sain. Pea puhtaks, kuivaks, töömehele instruktsioonid kätte ja Tallinna poole ajama. Enne kell üks alanud koolipäeva jõudsin veel portsu tööd ära teha, aga koolis tundsin, et kusagil pool tundi enne päeva lõppu hakkas pilt vaikselt taskusse vajuma ja keskendumisvõime oli ideaalsest väga kaugel.
Nüüd on kaunis kehv olla, pea käib ringi. Peab vara tuttu minema.
Kui lahtipakkimata pagasi hulgast oma fotoka üles leian, saab ehk ka mõned pildid üles.
4 kommentaari:
Mina käisin ka samal aastal septembris Ungaris turismireisil. Ega me samas grupis äkki ei olnud? Hiljem vaatasin , kui mitu aastat Eestil veel läks, et samale tasemele jõuda. Tookord oli tänaval autode pilt selline nagu meil vast 1995.a paiku.
Kurb, et seal edukalt edasi ei ole asi läinud. Või peaks ütlema, et meie, eestlased oleme ikka tublid!
Ma ei käinud tol aastal Ungaris turismireisil, vaid õppimas kuuajastel kursustel, juunikuus. Aga praegune pilt on kurvavõitu jah, sealses majanduses on tehtud palju vigu ja tänase seisuga on ungari forint nii ebakindla kursiga raha, et seda isegi ei saa Eestis vahetada, Tavid varem vahetas, aga praegu on selle peatanud. Inflatsioon on metsik.
Ei saa jätta enda
mõtteidki lisamast,kuna käisin just augustis Budapestis turismireisil.Et pole pea üldse reisinud,otsustasin sõidust igal juhul positiivse ürituse endale korraldada ja sain sellega ka hakkama kõigi viperuste kiuste.Meie saime veel siit forintid kaasa osta ja nende eest ka korralikult süüa ja ringi liikuda,suureks ostlemiseks polnud aegagi.Minu heameeleks oli selle riigi hinnaklass meiega sama,mõnes kohas vist odavamgi,nii et ei pidanud tundma süümekaid raisatud raha pärast-olin lausa rahulolev,et alustuseks ei sattunud kallisse riiki.Vaatamata giidide meie "pundi"jaoks valedele rõhuasetustele nägin nii palju huvitavat ja ilusat.Aga äärelinnad on küll kõledad,meie lasnamäe tundub läbisõidul korrastatum.Õnneks meie äärelinnahotellis oli küll konditsioneer ja VÄGA hea hommikusöögilaud.Aga interneti pidime ära unustama,sest seda oleks saanud vaid mingi mõttetult suure raha eest.
Peaksin siiski reismuljed kirja panema,sest kaasatoodud veini on ka veidi alles,seda maitstes tuleks kirjutaminegi õdusam.
Postita kommentaar