Ärkamine tööpäeviti kell 6 hommikul tähendab minu jaoks seda, et kuigi ma olen visuaalselt ärkvel, suudan moodustada mõningaid artikuleeritud sõnu, juua kohvi, pesta, riidesse panna ja silmi värvida, magavad mu seedeelundid alles sügavat und. Hommikuti kodus ma süüa ei suuda ja tagajärg on, et kella üheksa paiku on nälg kallal. Siis aga tavaliselt pole midagi süüa ja tuleb lõunani kannatada.
Täna hommikul Tallinna piirile jõudes aga tuli miskipärast hea idee minna Susi hotelli hommikust sööma. Väike pööre vales suunas ja kohal olimegi. Superviisakas teenindus, maitsev söök ja lauda paistev päike tegid tuju nii rõõmsaks, et kaotatud paarikümnest minutist ja rahakotist lahkunud 85 kroonist polnud vähemalgi määral kahju.
Kõht on siiamaani nii täis, et lõunasöögi võib rahumeelega vahele jätta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar