Eile õhtul olin ülirõõmsas meeleolus. Suhisesin oma äsjasoetatud kastikaga Tartust Tallinna poole ja laulsin Elmari raadiole kaasa kõiki laule, mida vähegi teadsin. Kõvasti ja valesti.
Täna ma enam nii rõõmus ei ole. Onkoloogilises kontrollis leidis arst mingi laigu, mis talle ei meeldinud. Ja analüüsi võtmine oli põrgulikult valus.
Arst ütles küll, et ennatlikke järeldusi pole mõtet teha. Veel vähem ennatlikke otsuseid. Aga päeva rikkus ära sellegipoolest.
18.juunil jälle arsti juurde.
Ma hakkan selle teadmisega harjuma, et iga hetk võib jälle välk selgest taevast laksatada. Ja olen õnnelik iga sellise päeva üle nagu eile.
Kastikast aga kirjutan homme aiablogis pikemalt. Ja kui vihma ei saja, siis teeb ehk pilti ka.
9 kommentaari:
Igatahes hoian pöidlaid!
Eile just mõtlesin Su peale - tõin Su positiivsust endale eeskujuks. (See laik oli aparaadi meelepete, eksju)
Ei saa midagi halba olla. Lihtsalt ei saa! Pinginaabrit nõidusime samamoodi - veebruarikuine analüüs oli puhas.
Ilmad lähevad kah ilusaks...!
Minul ka kõik pöidlad kõvasti pihus.
Pöidlad peos siingi!
Kui nii palju pöidlahoidjaid on, taanduvad kõik laigud :D
Eiei, see ei ole mõeldavgi, et jälle mingi laik. Aitab küll nendest!
Küll me ta minema peletame. Pöidlad ja varbad krõnksus endiselt...
pöidlad peos.
hindan samuti tohutult Su positiivsust!
Mis siin ikka öelda, sa tead seda kõike isegi... Et võitlus jätkub, alla sa ei anna ja meie saadame oma mõtetes sulle nii palju positiivsust kui võimalik.
Elu on õppetund. Nii sulle kui meilegi, kes sinu saatusele kaasa elame. Niisuguses olukorras nagu sinul õpid hindama päeva, nädala, aasta väärtust. Sest kes teab, palju neid ees on. Tegelikult kehtib see meie kõigi kohta, aga meile ei tule selle kohta meeldetuletusi nii tihti. Aga kõik päevad, mis on antud, tuleb kasutada täiega, mitte oodates. Suve, pensioni, mida iganes...
Postita kommentaar