No esiteks olen ma eluaeg üritanud tegutseda printsiibil vähem möla, pikem samm. Et kui king kusagilt ikka väga pitsitama hakkab, tuleb natuke mõelda ja siis ka tegutseda. 1.mail toimuvate mõttekodade puhul ongi mul jäänud selgusetuks, milline saab olema selle ürituse reaalne väljund. Oma tillukeses külakogukonnas on asi siiamaani toimunud nii, et kui küla jõuab otsusele, mida ja kuidas teha, on siiani ka vald meie tegemistele õla alla pannud. Oleme saanud nii küla prügist puhtaks kui bussipeatuse teise kohta. Ainult et selleks jutust ei piisa, peavad olema ka inimesed, kes reaalse korraldamise eest hoolitsevad.
Teiseks (samale järeldusele jõudis ka meie küla pannkoogi-mõttekoda eelmisel laupäeval talgujärgse ajurünnaku käigus) on ajastus kohutavalt halb. Selliseid üritusi, kus inimesed kokku tulevad ja koos sumisema hakkavad, peaks korraldama novembris või veeburaris. Kui väljas on kottpime, ulub vinge tuul ja tahaks kellegagi õlg-õla vastas olla. Saabuva ürituse aja on ilmselt paika pannud noored urbanistid, kelle ettekujutus pealinna ärikvartalitest väljaspool toimuva osas kaunikesti ähmane on. Härrased, maal küntakse sel ajal põldu ja pannakse kartuleid. Ja poolmaakad nagu mina, pesevad aknaid või koperdavad aias ringi.
Minu enda nädalavahetuse plaanidesse mahuvad nii kalmistukorrastus kui laadakülastus ja hulgaliselt välitöid. Kusagil umbses ruumis jahumine küll mitte.
Kolmandaks, uurides minueesti.ee teemade sõnastust, tundus mulle, nagu oleks tegemist mõne partei poliitilise programmi sisukorraga. Sama kõikehaarav ja mittemidagiütlev. Umbes samasuguse sisukorraga tulid poolteist aastat tagasi lavale rohelised, ainult et kuhu nad praeguseks jõudnud on? Kui aga inimesed üldsõnaliste teemadega ei haaku, nendest kohati isegi aru ei saa, on asi üldrahvaliku ürituse korraldamisest kaugel. Mida kahjuks näitavad ka nii registreerunute arv kui ka minueesti.ee foorumi vähesed postitused.
Võrreldes eelmise aasta "Teeme ära" üritusega polegi midagi võrrelda. Praegusel segasel ajal ei taha inimesed rääkida, vaid teha midagi sellist, millel oleks konkreetne tulemus.
Kehtib ka minu kohta, kelle igapäevatöö niigi ainult jutus ja organiseerimises seisneb. Nii et vabal ajal tahan ma tihtilugu midagi Ära Teha. Midagi sellist, mille tulemust silmaga mõõta ja käega katsuda annab.
Seekord siis lähedaste puhkepaikade kauniks muutmine ja oma aed ja park. Paari nädala pärast taas küla ühisaktsioon. Minu Eesti on seegi.
3 kommentaari:
Ma arvan, et paljud ei lähe, sest juba ette on sellele külge kleebitud "märk" mis peaks tähistama midagi salakavalat ja alatut..
Mina vaatasin oma piirkonna mõttekojad üle ja avastasin, et igal pool on pukis mõni kohalik Keskerakondlane. Minu jaoks on see märk populismi ja tühjade sõnade kõlksutamisest ning tulemusena selle peale välja käimine teemal - MEIE TEGIME.
Igatahes, otsustasime oma seltskonnaga, et selle lõugade lõksutamise asemel, mis käiks niikuinii Keskerakonna taktikepi alla, teeme parem korda oma kolme küla ümbruse. Tellime traktori ja kaevame selle saasta, mis siiani on eelmisest aastast ära viimata maasse. ( auto kummid ja kemikaalid said minema viidud õnneks)
Kaalusin samuti plusse ja miinuseid. Miinused olid nii nagu Thelalgi meelest kehv ajastus, hajusad teemapüstitused ning eesmärgi ebaselgus.
Teisalt ei näinud ma midagi, mis võiks kuidagiviisi kahjulik olla. Võib ju juhtuda, et sellise ajurünnaku käigus tekivad uued ideed, mõni seni liigkeerulise, koguni lahendamatuna tundunud mure või möödarääkimine saab lahenduse. Pealekauba pole ühe kevadise õuetööpäeva kaotamine mingi maailmalõpp - terve ilus nädalavahetus ees!
Kuna tundus, et ebatraditsiooniline üritus võib tuua ainult head ja ei saa kuidagi asju hullemaks ajada - loodan, et pelga lõualõugutuse asemel ka ajud kasutusele võetakse - ma otsustasin ikkagi osaleda.
Aja valik on tõesti kehv, sest ega see pole eelmise aasta prügikoristus, mida kevadel tegema peaks.
Isegi kui see toimuks sobivamal ajal, ei osaleks ma selles. Kuna olen rohkem kui aastajagu blogindust jälginud ja näinud, et arutlemine reeglina ei vii mingite ühiste arusaamadeni. Siin on enamus inimesi olnud intelligentsed ja avatud maailmavaatega, aga missugune seltskond selles ürituses kaasa lööb, ei oska ennustada. Ilmselt on fanaatikud ja äärmuslased kohal ja hakkamas. Arutleda iseenesest on küll huvitav, aga et sealt mingid konkreetsed kõiki rahuldavad ühised mõtted välja kooruksid, mina ei usu. Igaüks ajab ikka oma mätta otsast joru ja seda on küll-ja küll kuuldud. Nii ajakirjanduses kui bloginduses.
Siiski oleks mul hea meel, kui mu skeptitsism paika ei peaks ja sellest algatusest miski paremaks läheks.
Postita kommentaar