esmaspäev, 8. juuni 2009

Puu(vilja)pommiga pihtas,

ühelt poolt siis Emmeliinalt kastanimunaga ja teiselt poolt Kaamoselt lehisekäbiga :D (eksootilise iluduse eest peaks vist kniksu tegema?).

Aga minu vastused siis siin:
1. Lapsepõlvega seonduvad hetkelt metsmaasikad. Kui silmad sulgeda. kangastub juulikuine päev, väike tüdruk kraavipervel pika kõrre otsa pisut kleepuvate näppudega marju lükkimas, mesilased sumisevad ja kõik need südasuvised lõhnad...
2. Maailma ajalugu on ikkagi vist kõige enam mõjutanud kartul, ilma selleta oleksid me esivanemad nälga surnud. Kuigi jah, kui need hullud konkistadoorid poleks vürtse ja kulda jahtinud, poleks nad ilmselt ka kartuli otsa komistanud.
3. Kolm blogijat:
Laborihiir - kadakas. Mitte selline puukooli epukadakas, vaid kodumaine rannakarjamaa kadakas. Jääb kõigis tormides sakutamisest hoolimata alati püsti.
Sipsik - õun. Positiivne, punapõskne. Ettevaatamatu hammustaja võib sellegi poolest hapu vilja otsa sattuda ;).
Metsapiiga - humal. Sitke, nõtke, elegantne, vastupidav.

2 kommentaari:

Kaamos ütles ...

Aitäh!
Mu praeguse kodu ümbruses on metsmaasikaid ja -vaarikaid hullupööra palju ning tõepoolest arvan teadvat, et oma lapsed saavad maasikasuvede mälestuse endaga lapsepõlvest kaasa. Need lõhnad, hääled, maitse - Sa kirjeldasid seda ni elavalt.

Lähen õige kööki ja nakitsen liuatäie ahjukartulite kallal...

Heli ütles ...

Vau! Nii ilusasti pole mulle hulk aega öeldud:)
Tänan, armas Thela!