Ajakirjanduse valvekoerad teritasid hambaid jälle Tallinna Vähikliiniku kallal ja see teeb mulle peaaegu isiklikult haiget. Miks keegi ei terita hambaid Hiiu onkoloogia kallal, mille ülbete ja ennasttäis arstide viimane arenduskoolitus tundub olevat jäänud kusagile möödunud sajandisse ja kliiniku kogu aur näib olevat suunatud mitte haigete ravimisele, vaid võimalike konkurentide turult väljasurumisele haigekassast suurema lõuatäie saamise nimel? Olen ise olnud eluaeg veendunud selles, et konkurents ükskõik millisel alal, on tervistav, sest selleta minnakse laisaks, lohakaks ja upsakaks. Olgu tegemist kas äri, meditsiini või isegi kultuuriga.
***
Saatsin eile hommikul meili ühele põetusvahendite müügiga tegelevale firmale. Kuna apteekidest on Eestis selliseid asju suht lootusetu otsida, nende tootenimekirjas aga olemas, küsisin, kas saaks osta seda, seda ja seda. Siiamaani pole keegi suvatsenud vastata. Äri läheb ilmselt nii hästi, et mingile eraisiku meilile pole mõtet reageerida.
***
Ringtrajektoorist kodu-töö-kodu-töö tahaks mõnikord välja saada, natuke vaheldust. Lähim koht, kus midagi toimub, on Tallinn. Ma ei fänna eriti üldse autoga sõitmist, paljalt töölkäimise pärast sõidan seitsesada kilomeetrit nädalas ja vabal ajal pealinna ronida üldse ei tahaks. Pealegi algavad kõik suvised üritused kas kell 21 või koguni 22. Lisame paar tundi ürituse pikkust, tund kojusõitu, natuke veel kodusaskeldamist ja saame magamaminekuajaks kell 2 öösel. Äratus paratamatult kell kuus, uneaega 4 tundi jääb minu jaoks väheks, seega jäävad üritused minu jaoks lihtsalt ära. Veel kaugemale minekust ei tasu rääkida. Siiani ei saa aru, miks ei toimu peaaegu midagi Keila imeilusal laululaval, Paldiski vahvates Muula mägedes või suurepärase akustikaga Padise kloostris? Ikka on lähimad kohad Rapla ja Haapsalu. Kurb.
***
Mustad mõtted on ka aeg-ajalt peas, pole ma nii vapper midagi, kui välja paistan.
***
Uputan end töösse, see aitab alati.
5 kommentaari:
Mina küll kehva lohutaja, ise olin ka vist niivõrd pinge all, et kui eile head uudist kuulsin, magasin terve päeva. Aga minul vastupidi, no mitte ei viitsi miskit teha, hea kui värvipintsleidki viitsin välja otsida. Ha! aga aiast leidsin kesk peenart meetrise maltsa :)))
Kallid Sulle ja käsk millelegi heale mõelda :DDD Näiteks sellele, et kuidas Sul vedanud, ei pea pääsus...a iga nädal akendelt pesema :) Sel aastal neid aia(akna)väetajaid ikka väga palju.
Ma olin täna kah kuri. Käisin koolitarvete rallil, et 31.08 tõmblemist ei tuleks. Lollusel pole piire - kõrvuti olid topitud vihikud ja kaaned. Kaaned kusjuures vihikutele peale ei mahtunud... Millimeeter vahet. Ja muud jamad.
Õhtuks leppisin, et täna oli musta triibu päev.
Helista homme meili saajale, puhkuste aeg ju...
Peale musta triipu tuleb alati valge:)
Pai!
(Ma olen üks suur tita muidugi. :))
Kahju, et juulis enam etendusi ei toimu. Muidu soovitanuks väga seda:
http://kuhuminna.tallinn.ee/oevent.php?oevent_id=8242
Endal see samuti nägemata, ent arvustuste ja kunagise varasema lavastuse põhjal julgeksin soovitada:)
Ja veel: jäist hirmutunnet tekitavad praeguses elus mitmed asjad. Su sõraline on paha, ent mitte lootusetu. Ma ei saa öelda a la tean, mida Sa tunned. Aga võin Sulle öelda, et tean mida tähendab hirmutunne.
Töö on hea vahend, aga ära end üle pinguta... Hoia end Hiiu masendusest eemale! Mulle armas inimene kaotas oma lootuse just selles asutuses viibides.Ise samuti meditsiinisektori töötaja.
Ikka jõudu ja julgust!
jõudu!
ja head!
ja... vahel aitab veidi ka see, kui julgeda oma hirmule korra otsa vaadata. noh, niiöelda mingil hetkel mitte tõrjuda, vaid maha istuda ja "temaga vestelda". on küll kole. aga pärast on kuidagi palju lihtsam. ... aga ilmselt tead sa seda kõike ka ise...
head!
Postita kommentaar