Streigi devalveerimine

Kohalike uudiste allikaks meie majas on peamiselt raadio, telekavaatamiseks pole jälle aega ja uudisteportaalides kõõlumiseks ka mitte. Peab tunnistama, et raadiojaamade suhtes on meil kodus täielik eklektika. Minu toas ja autos mängib üldiselt Kuku. Köögis Vikerraadio. Kuuris Power Hit. Laupäeviti saunas Elmar. Nii et uudiseid mitmelt lainelt.
Nii et seda ma kuulsin, et streik on. Aga minusugune naiivne arvab siiamaani, et streigitakse millegi vastu ja nõutakse midagi. Kahjuks jäi täiesti arusaadamatuks, kelle-mille vastu ja mida siis õigupoolest nõuti.
Ainuke, mis meelde jäi, oli see, et Tallinnas seisis ühistransport tund aega ja Tartus ja Pärnus vist kauemgi. Tallinnas kella 10.15-11.15. Nii et ainukesed, kes selle all kannatasid, olid inimesed, kes sel kellajal kuhugi minema pidid. Nojah. Sellesse Tallinna kesklinnast seitsme kilomeetri kaugusel asuvasse kohta, kus meie ettevõtmine asub, käibki tööpäeviti üks buss tunnis. Laupäeviti-pühapäeviti mitte ühtegi. Paljudesse Eestimaa asulatesse käib üks buss päevas. Ja veel enamatesse mitte ühtegi.
Nii et ränk streigimeede küll.
Ja ikkagi, kelle vastu ja mille poolt?
Kusagilt on ähmaselt meelde jäänud, et uue töölepingu seaduse vastuvõtmise vastu... no ma ei tea, olles selle seaduse risti ja põiki läbi lugenud ja mitmel asjalikul koolitusel käinud, ei suuda ma kohe kuidagi selles seaduses ühtegi punkti leida, mis senisest enam töölist ahistaks. Ainult koondamine on ettevõtte jaoks natuke odavamaks tehtud. Mina paraku pole oma tööajaloo jooksul sellist ettevõtjat kohanud, kes ärkaks hommikul üles, sügaks tagumikku ja otsustaks, et kuna täna midagi targemat teha pole, hakkaks õige koondama. Koondatakse ikka viimases hädas, kui tööd anda pole. Või vähemalt peaks nii olema.
Kui aga juhtub nii lolle ettevõtjaid siiski olema, kelle lemmiktegevus on koondamine, siis nende tulevane koduloom on Pank Rott nagunii ja selle eest ei kaitse töötajat ükski seadus, ei senine ega tulevane.