Täiesti kummaliselt vaikne kohe. Telefon ei helise, meilboks on tühi. Probleemid hetkeseisuga lahendatud, tootmine toodab, müügipool müüb. Isegi viimane tootmiskoosolek reedel oli lühike ja igav, sest tegelikult polnudki millestki rääkida. Reeglid on hästi paika pandud, igaühel tema ülesanne teada ja suur masinavärk töötab tavapärases rütmis. Isegi lähinädalatel esilekerkivad võimalikud probleemid on ette ära kaardistatud ja võimalikud lahendused paika pandud.
Mis muidugi ei tähenda, et kusagil mingi "tulekahju" välja lüüa ei või. Aga praegu on tõesti mõnusalt vaikne. Juba meie praegune asukoht linna serval on nii vaikne võrreldes eelmisega, kus ühel pool maja sõitsid rongid, teisel pool lõugas Kuusakoski metallipurusti ja üle katuse tõusid ja maandusid lennukid. Aeg-ajalt plahvatas metallilaos mõni põlemasüttinud auto ka. Sellega võrreldes on praegune asukoht täielik kuurort. Vahel kuuleb mõne kolleegi kontsaklõbinat koridoris, aga väljastpoolt ei tule ühtegi heli.
Öeldakse, et kui tundub, et mingi asi on valmis (ettevõte kaasa arvatud), algab varsti allakäik. Võib alata, aga ei pruugi. Sest tegelikult ei saa kogu aeg ainult joosta. Vahepealsed vaikusehetked on vajalikud. Kasvõi selleks, et vaadata kaarti ja mõelda sellele, ega sa äkki vales suunas ei torma.
Ja ka head ideed tulevad reeglina puhanud peas ja vaikuses. Mitte siis, kui äraaetuna kusagil posti najal lõõtsutad.
1 kommentaar:
mulle meeldib, kui inimesed elavad ja mõtlevad eelarvamuste vabalt.
maailm on julgete päralt.
Postita kommentaar