esmaspäev, 25. august 2008

Meie igapäevaseid pelmeene

Nägin eile hommikul unes, et mul diagnoositi ajuvähk. Selle raviks pandi mulle pea ümber mingi poolläbipaistva roosaka vedelikuga täidetud plastikvoolikust rõngas ja öeldi, et sellega pean ma nüüd käima surmatunnini. Küsisin, kas sellega sauna minna võib, öeldi, et ei, ja see ajas mind eriti vihale. Et tühja sest ajuvähist, aga vat sauna ei saa...
Ärkasin üles, kell oli seitse. Kuulasin vihma trummeldamist katusel ja tuule ulgumist puuladvus. Jõudsin järeldusele, et tegemist oli erakordselt ebaõnnestunud ärkamiskatsega, käisin vannitoas ja tegin ühe suitsu ning kobisin voodisse tagasi. Järgmine kord avasin silmad kell pool kümme ja seekord unenägudeta.
Mis teha, sellised paranoiad on vist peale nelja operatsiooni paratamatud. Kui muidu suudaks veel mitte mõelda, siis aeg-ajalt kiskuvad ja kipitavad õmblused tuletavad kõike meelde. Ja unenägusid ei saa ka taltsutada. Õnneks näen und viimastel aastatel suhtelisel harva, või lihtsalt ei mäleta unenägusid. Paraku esineb neid õudideid siiski vahel ka ärkveloleku ajal - köhatad paar korda: kopsuvähk. Haav paraneb halvast: taas nahavähk. Kõht valutab: mao või soolevähk. Terve mõistus ütleb küll, et pea nüüd hoogu, juba see, et sul on niigi kolm erinevat vähitüve diagnoositud, on meditsiiniline paradoks, neljas oleks juba äärmiselt ebatõenäoline. Aga ikkagi. Isegi viiendat kuud kestev Cipralexi kuur ei hoia neid sundmõtteid täielikult ära, kuigi pean nentima, et üldist optimismi ja elutahet on lisanud kindlasti.
Aitavad enese meeldivas tegevuses hoidmine ja sundmõtete enesest väljaütlemine-väljakirjutamine. Teraapiana veetsingi ülejäänud osa pühapäevast kuuris nagu korralik perekonnapea kunagi. Panin Ikeast ostetud kummuteid kokku (1987.aastal mahakantud kontorikapist ehitatud mukilaud sai lõpuks pensile), lakkisin kingariiuli detaile jne.
Aga miks pelmeene... poiss, kes vahepeal teatas, et ta pelmeene enam ei söö, on neid jälle suure hädaga sööma hakanud. Mis teha, kui üks emmedest paneb laeliiste ja teine mööblit kokku, kokkamiseks pole kellelgi aega.

Kommentaare ei ole: