3-3 on selle voodikoha number, kus ma parasjagu haigla neljandal korrusel lesin. 21.sajand on jõudnud ka haiglatesse, pole midagi öelda, wifi ulatub igasse voodisse. Ja küllap pröökas vahepealse uksed-lukus reziimi peale veel keegi peale minu, igatahes korrustevahelised uksed on taas pärani ja isegi õue lubatakse, ükski turva pole veel ninna hüpanud.
Vahemärkus: kadestan inimesi (peaks vist täpsustama noori inimesi), kes suudavad igas asendis arvutit kasutada, mina üritan seda postitust küljel lesides trükkida ja väga keeruline on, vanainimese asi. Käsi sureb ära, selg jääb kangeks, kõhuli ei saa olla, sest voodi on liiga lohkus. Rist ja viletsus.
Kolimisjärgne pingelang jõudis kohale peale haiglassevoodisse viskumist. Kuigi mul hetkeseisuga pole viga midagi, veetsin kogu pärastlõuna mingis une ja ärkveloleku vahelises staadiunis, isegi lugeda ei jaksanud.
Palatikaaslasteks seekord kaks vaikset vanainimest, õnnis rahu ja vaikus. Üldse tundub osakond kuidagi suviselt rahulik olevat.
Arstiga kohtumine sisendas positiivsust. Esiteks tuli välja, et ta ei plaani üldse minust nii suurt tükki ampsata, kui mina pelgasin. Ning kui küsisin, et millal koju saada võiks, siis arvati, et kui kõik hästi läheb, siis isegi sel reedel. Selle nimel olen ma küll nõus Väga Kuulekas Patsient olema. See ei tähenda muidugi, et ma niipea istuda saaksin, aga ka mitte viimast põrgulikku põdemist.
Lõikuslauale siis homme kusagil kella üheteistkümne paiku.
6 kommentaari:
Suured kalli-kallid homseks kaasa
Siis homme kella üheteistkümnest oleme mõttejõuga sulle toeks.
Pöidlad peos :)
Jap, jälgime kella ja loodame, et pärast oled Väga Kuulekas Patsient:) Kodus on ju palju-palju mõnusam kui 3-3-s, isegi kui seal õndsalt vaikne.
Pöidlad peos ja varbad krõnksus!
nüüd on see kõik juba möödas.
Ootame häid teateid :)
Head paranemist!
Postita kommentaar