Tund kesklinnas

Eile juhtus selline müstiline lugu, et tekkis tööpäeva lõpul poolteist tundi vaba aega. Asjaajamised said kiiremalt aetud kui plaanitud ja töö juurde minna polnud lihtsalt mõtet, oleksin parasjagu selleks kontorisse jõudnud, et ots ümber pöörata ja läbi tipptunni ummikute taas tagasi laveerima hakata. Seega parkisin auto Stockmanni parkimismajja ja mõtlesin, mida edasi teha. Poeskäimiseks polnud suuremat tuju ja polnud ka midagi vaja. Peale Inglismaa-shopingut on riieteprobleem tükiks ajaks lahendatud, raamatuid on mugavam internetist tellida, jõulukingid on ostetud ja ka ehitushooaeg on selleks aastaks lõppenud.
Autos istuda oleks aga hoopis nüri olnud, ühtegi raamatut ka kaasas polnud. Seega jalutasin üle tee hiljuti avatud Faffa poodi, mille reklaame olin eelnevalt kusagil märganud. No oli see üks faffa pood küll, müügil peamiselt suveriided ja muidugi taas ainult väikesed numbrid. Eriti meeldis mulle see, et neljapäeviti oli seenioridele soodustus 10%. Nii et kui teil on mõni tuttav seenior, kes hädasti vajab seitsmesajakroonist suvetoppi nr.36, andke talle palun info edasi.
Siis jalutasin läbi Stockmanni. Saan muidugi aru, et põen professionaalset kretinismi, üks osa minu tööst ongi jaekaubanduse möödalaskmiste fikseerimine ja nende kallal irisemine, paraku see, mida teen palga eest oma firmas, kipub paratamatult laienema ka teistele poodidele. Ja kui vanasti tähendas Stockmann kõrget teeninduskvaliteeti, hea kvaliteediga kaupa ja kõrget hinda, siis nüüdseks tundus sellest alles jäänud olevat ainult hind. Eesmärk oli tegelikult vaadata, et äkki leian midagi, mille ostmisel ära kasutada kojusaadetud sajakroonised sooduskupongid, kasutamata need paraku jäidki. Tülpinud nägudega müüjad, segamini ostusaalid, kõverate õmblustega ja ripendavate niidiotstega riided. Külastatud tualett oli räpane ja seinast turritasid arusaamatud konksud.
Venisin läbi algavate ummikute Pärnu maanteele ja panin auto ära. Jõin vastavatud Reval Cafes tassi kohvi ja sõin ühe kohupiimatasku, mida oli mu taljele vaja nagu surnule suupilli. Aga hirmus head olid mõlemad, nii kohv kui tasku. Kohvik ka ilus.
Jalutasin ringi ümber kvartali. Ilusalong, lillepood, pubi. Ilusalong, lillepood, pubi. Tekkis õhupuudus, nagu minusugusel maakal kesklinnas tavaliselt. Lõpuks laekusingi kosmeetiku juurde ligi pool tundi ettenähtud ajast varem. Õnnestus meelitada juuksur perutamakippuvat tukka taltsutama. Saigi viimane veerandtund kasulikult mööda saadetud.