Valgete laikudega jõulud

Õues, mitte mälus olid need valged laigud. Kohati oli maa isegi valge, kuigi see valge ollus meenutas pigem raheteri, kui lund. Aga vähemalt ei olnud porine, seegi asi.
Hoolimata pikaajalistest ettevalmistustest kiskus lõpp ikkagi kiireks. Viimase tööasjana tegime teisipäeval venekeelsetele tootmistöölistele koosoleku. Natuke piitsa, natuke präänikut nagu ikka. Et koondada pole kedagi plaanis, aga venivillemitel ja siidivedajatel läheb elu kibedaks. Ja mitte ainult meil.
Enne seda käis veel ekskaasa. Tõi pudeli shampust, shokolaadi, paar vana fotot kingituseks ja koertele paki suitsukonti. Kena temast.
Koduteel käisin selverist läbi ja võtsin suuna hooldekodule onu vaatama. Pakk lahustuvat kohvi, sigaretid, shokolaad ja küpsised. Väike rahatäht ka vahel. See hooldekodus käimine on minu jaoks alati meeletu eneseületamisega seotud, mitte sellepärast, et seal midagi halvasti oleks. Vastupidi, kõik on kena ja puhas, korralikult remonditud. Aga mis mind häirib, on teatud lõplikuse tunne. See on koht, kust tagasi ei tulda. Paraku. Onu ise oli kõbus ja rõõmus.
Siis koju jõulukinke pakkima. Mulle meeldib jubedalt kingitusi teha, nende pakkimine paraku mitte eriti. Mul ei ole pakkimine iialgi hästi välja tulnud. Lugesin kusagilt netist hiljuti, et mingi firma hakkas pakkuma kolepakkimise teenust meestele, sest naistele ei meeldivat saada professionaalsete pakkijate poolt perfektselt pakitud kingitusi, isikupära puuduvat. No nüüd ma vähemalt tean, kuskohast vajadusel tööd otsima hakata. Seekordne pakkimine kujunes tõeliseks kolepakkimise meistriklassiks, on paremini välja tulnud.
Jõululaupäev kujunes tavapäraselt. Koogiküpsetamine, praed-kapsad, pere koos, kingitused.
Teatasin juba jõuluõhtul, et järgmise päeva kavatsen voodis veeta ja seda ma ka tegin. Välja ronisin ainult selleks, et midagi põske pista. Vaimutoiduks läks kolm filmi ja kaks raamatut. Pisut etteplaneerimatult läks samas rütmis ka teine jõulupüha, aga nüüd on vähemalt päris väljapuhanud tunne ja mõnus teadmine, et suurem osa puhkusest on alles ees.
Täna peab vist liigutama hakkama, külmkapp on tühjaks saanud ja selg suurest laisklemisest kange.