Oligi rahulik

juba kaks päeva, enam ei pidanudki kogu aeg ja vahetpidamata puusalt tulistama. Ilma vahepealse laadimiseta, nagu korralikus vanas westernis. Ja vahepeal oli tunne, et kui kusagil peaks ülesannete delegeerimise MM välja kuulutatama, oleksin käpp.
Esmaspäeval oli täitsa võimalik maha istuda ja natuke mõelda. Algul natuke ajurakud ragisesid ja kriuksusid nagu tükk aega kasutamata asjad ikka, aga lõpuks ikka läksid tööle.
Hommikuse valgusega hakkab tagasi tulema ka tegevustahe. Ei peagi enam pimedas tööle ja pimedas koju roomama. Vahel saab täiesti valges, nagu täna hommikul.
Tänase päeva peal oli kirjas, et järgmise arstliku kontrolli aega võiks hakata kinni panema. Logisin end ID-kaardiga sisse ja avastasin, et I-Patsiendi süsteem minu arsti ei leia. Paanikahäire. Helistasin 1900, sest eelmisest korrast oli meeles, et naistearstide aegu jagatakse kolmapäeva hommikuti. Väsinud häälega registratuuritädi seletas, et süsteem on muutunud. Et nüüd jagatakse aegu kas esmaspäeviti, teisipäeviti või kolmapäeviti. Vahel ka neljapäeval ja reedel. Nii et vaadake iga tunni aja tagant, palun. Nii et kui teil järgmisel nädalal peaks ka õnnestuma liinile saada, saate aja aprilli lõpuks. Kuhu mul seda aega tegelikult vaja ongi, nii et minu ajastus oli õige. Kust aga leida tööajal võimalus iga tunni aja tagant registratuuri helistada, on iseküsimus. Isegi minusugune kõigemuutja ei saa aru, miks on toimivat süsteemi vaja maha lammutada ja s...maks muuta?
Siis jõudsin veelkord järeldusele, et olla Eriti Innovatiivne on kahjulik. Püüdsin kuu algul hakata ametiauto sõidupäevikut pidama Google Doc-s. Täna, 18.veebruaril selgus, et Google Spreadsheetist ei saa kopeerida andmeid ei Lotus Smartsuite-i ega OpenOffice faili. Võib-olla kuhugi saab. Muidu poleks vaja olnud kopeerida, aga valemid kadusid kuhugi ära.
Loodan, et fail ise kuu lõpuni vastu peab kuhugi kadumata. Trükkisin suure hirmuga senitehtu välja, muidu oleks tõeline peavalu oma sõite taastama hakata.
Järgmisel kuul jään oma liistude juurde.
Olles päeva lõpus järjekordse külalise lennujaama toimetanud, läksin elektroonikapoodi. Sattusin Eriti Innuka Müügimehe küüsi. Kas ma kirjutasin, et telekas pani kaks nädalat tagasi pildi kasti? Kui ei kirjutanud, järelikult pole oluline. Ega ma tast nii väga puudust ka ei tunne. Aga lõpuks tekib tunne, et mille eest ma Starmanile seda Zuum-TV maksu maksan, võiks ju midagi olla, millega seda vahel vaadata. Vana telekat enam remonti ei vii, olen selle remontimise eest nagunii rohkem maksnud, kui telekas ise maksis, läheb kevadise romuringi peale. Üks valge Samsungi LCD oli imeilus. Jõudsin järeldusele, et mis puutub olmetehnikasse, siis olen ma ikka täielik tshuktshi (kas teil värvitelekaid on - on - palun mulle üks roheline). Müügimehe ponnistused läksid luhta, kui ostma lähen, võtan poisi kaasa. Ta suurem, tugevam ja targem, ikkagi 17 juba.
See-eest ostsin fotokale statiivi, nii et nüüd on lootust hakata aiablogis selgemaid pilte nägema.
Päevalõpu veetsime Laulasmaa Spas, mis hoolimata esmaspäeval ilmselt väljakuulutatavast pankrotist esialgu vähemalt edasi töötab. Alati, kui ma sellest pankrotimenetlusest loen, tuleb mulle meelde, kui ma sinna esimest korda läksin (jee, spa ainult kümne kildi kaugusel kodust) ja siis mulle nähvati, et ega me ei olegi mingisuguste kohalike jaoks mõeldud...nüüd on teenindus hoopis teine ja üliviisakas, aga rong paraku juba lahkunud...loodetavasti leiavad nad uue operaatori, koht ise ju mõnus ja ilus.
Nüüd joon ühe saunajärgse õlle ja kukun pikali.