teisipäev, 31. august 2010

Suurep(l)ärased IT-lahendused

Paar nädalat tagasi pidin välja ostma ühe retseptiravimi. Teisele inimesele. Paljuräägitud digiretsepti alusel. Kõik oli kena ja tore seni, kuni selgus, et kahe arsti poolt välja kirjutatud ravimikarbi asemel näeb apteeker ainult ühte. Ühe ma saingi. Saaja oli kaunikesti õnnetu.
Ise olen kolm või neli korda aastas korduvas situatsioonis, et kusagil novembris või detsembris oleks vaja oma arsti juurde kontrollimiseks number saada. Nii pika intervalliga kordusnumbreid arstid ise miskipärast panna ei saa. Veel enam, ITK-s pole võimalik ka teada saada, millal saab näiteks novembriks numbri panna, see on nii salastatud info, et seda ei tea isegi omad töötajad mitte. Nende I-Patsient on küll suurepärane süsteem oma analüüsitulemuste teadasaamiseks ja haigusloo vaatamiseks, aga nelja aasta jooksul pole mul õnnestunud mitte kordagi selle süsteemi kaudu numbrit broneerida. Umbes pooltel juhtudel teatab süsteem mulle mu raviarsti nime sisestamisel, et "Arsti ei leitud". Nüüdseks olen saanud nii targaks, et see tähendab fakti, et nimetet arsti juurde pole ühtegi vaba numbrit, ka mitte tasulisi.
Tegevus jätkub nagu alati helistamisega numbrile 1900. Kõigepealt kuulan ära sellesama mittetoimiva i-patsiendi reklaami ja siis kuulan kümme minutit muusikat. Oma raha eest. Siis paristan ühe hingetõmbega, et mul oleks vaja doktor selleja selle juurde onkoloogilise vastuvõtu numbrit. Sõna onkoloogiline on seejuures ülitähtis, muidu ei hakata minuga üldse rääkimagi. Edasi selgub tavaliselt, et numbreid pole ja millal järgmise (antud juhul siis novembrikuu) nimekiri avaneb, ei tea mitte keegi, eriti mitte aga registratuur.
Eelmisel nädalal saatsin südametäiega meili ja sain mittemidagiütleva vastuse, kuidas neil aegu ei jätku ja nemad sõltuvad haigekassa rahastamisest. Loogiline, ma ei tahtnudki numbrit ülehomseks ja nii ma neile ka vastasin. Ma lihtsalt tahtsin teada, miks nad kiusavad omaenda töötajaid ja koormavad üle omaenda infosüsteeme sellega, et nad ei suuda välja öelda, et näiteks numbreid novembriks või detsembriks hakatakse välja andma 10.septembril? Või midagi sellist. Selle asemel antakse vastus, et helistagi ikka uuesti ja uuesti ja nii iga päev...vaesed registratuuritöötajad ja vaesed patsiendid.

4 kommentaari:

Muidumeez ütles ...

Digiretsepti osas võin nii palju öelda, et antud juhul on tegemist inimliku faktoriga: kui arst 2 välja kirjutab, siis apteek kahte ka näeb. See on tavaline probleem, et inimesed teevad vigu, aga süüdi jääb masin. Seega arst kirjutas kogemata ühe, kuigi tahtis 2.

Bianka ütles ...

Arstiaja saamine on meil sama lootusetu protsess. Olen jäänudki meiliga küsima, see on tulemust kõige paremini andnud. Või siis arstile otse kabinetti helistamine, kui numbrit tead.

Digiretsepti süsteemiga olen küll väga rahul. Ainult helista arstile ja mine apteeki. Kord oli mul samuti kirjutatud 60 tbl asemel kogemata 56. Oi kui pikalt apteekrid arutasid, et kas anda 1 karp ehk 30tk, või 2 karpi. See oleks ju üle retsepti koguse ja seaduserikkumine. Lõpuks siiski halastasid. Sama vea oleks arst ka paberil teha võinud.

Kaur ütles ...

Muidumeez ja Bianka, teie rahulolu digiretseptiga läheb kärmelt üle, kui teil on hädaolukord ja te ravimit ei saa, kuna kusagilt on mingi bitt puudu. Mul juhtus seda kevadel kaks korda järjest.

Ühel juhul kirjutas traumapunkt ("erakorralise meditsiini osakond") retsepti välja ja apteek ütles, et pakendi tüüp või kogus on vale. Ja käskis arsti juurde tagasi minna. Aga tema vahetus oli just läbi saanud. Ja oli reede õhtu. Kena - sul on lapsele KOHE ravimit vaja ja mingi linnukese puudumise tõttu ütleb apteek, et oodake uue nädala algust! Traumapunkt kirjutas muidugi paber-retsepti.

Teisel korral oli vaja ekstemporaalset ravimit. Arst kirjutas digi-retsepti erilise hoolega ja veenis mind (ka hiljem, telefonis), et kõik on kindlasti korras. Apteek aga ütles, et neil on korraldus ekstemporaalseid ravimeid digiretseptiga mitte müüa. Patt! Lõppes kõik taas uue paber-retseptiga.

Pärast teist juhtumit pidasin kirjavahetust haigekassa ravimiosakonnaga. Ja ikka ei saanud sotti, kes süüdi on!!! Kindlasti mitte "inimlik faktor", sest kõik osapooled ütlesid, et käitusid väga täpselt nii, nagu nende töökorraldus ette näeb.

Jutik ütles ...

Lääne-Tallinna Keskhaigla süsteem on ses mõttes parem, et seal alati öeldakse, millal neil broneerimiseks uue kuu ajad tulevad.